Millalgi jaanuaris.Sõidame Martaga mööda Pirita teed kodu poole. Pika vaikuse autos katkestab Marta küsimus: „Ema, kas Sa tead, millal kevad tuleb?“
*
Millalgi veebruaris.
Marta vaatab hommikul elutoa aknast kasvavaid lumehangesid. „Ema, millal lumi ära sulab?“
*
Eelmine reede.
Hommikul kardinat eest ära tõmmates pimestavat päikest kohates kilkab Marta: „Nüüd tuleb kevad!“
*
Pühapäeval.
Sõidame Tartust Tallinnasse. Marta teatab: „Ema! Lumi ei ole muru. Kus muru on?“
2 kommentaari:
Ma KOHUTAVALT igatsen ja ootan kevadet....
Talv pole tõesti eales nii-nii pikk tundunud!
Postita kommentaar